Teate, vahepeal oma minekust ja lennukipiletite ostmisest jne. ei ole viitsinud lihtsalt kirjutada. Olen laisk blogi pidaja, ma tean...
Aga nüüd ma olen siis siin - Maui Havai.
Mis siis ikka, esimene nädal saab paari tunni pärast selja taha ja mina olen omadega rahul. Enne siia tulekut sai siis Couch Surfingus päris paljudega ühendust võetud, sest nagu osad juba teavad, siis ma siin üksi. Läks õnneks, sain ühe laheda venna juurde ja lubas jääda nädalaks, kuid leidsin enne toa. Peter oli tore vana, tuli lennujaama vastu ja tutvustas saart. Reisist suht väsinud ja keerasin esimene õhtu ruttu magama ära, järgmisel hommikul sõidsime ringi ja tutvustas veel kohti jne. kus mis asub. Pärast seda otsustasin suuna Kahului poole võtta (Peter elas Kiheis). Põhjus oli lihtne: Äkki saan järgmisel päeval tööle Naish Maui Pro Centeris :) Leidsin selle koha ülesse ja vaatasin niisama veel ringi üheaegselt ka elamist otsides. Kohalikud väga sõbralikud ja aitavad, kui oskavad. See päev õnneks ei läinud veel, kuid progressi oli, nimelt graigslist ja muud internetis olevad asjad mõtetud, tuleb otsida kohalikest ajalehtedes. Need on pungil töökuulutustest ja elamistest.
Järgmisel päeval võtsin suuna siis NMPR (Naish Maui Pro Center) poole, kell 10 pidin seal olema (Kihei ja Kahului vahel liikusin bussiga, 30 minutut sõitu). Sinna jõudes kohtusin kohe Jeffiga, sealne manager ja hüüdnimi tal Coach. Peale minu oli sel hommikul sinna veel kohale ilmunud üks iirlane Gregor, kes oli purjelaudur ja sama J-1 viisaga siin teist aastat tuult otsimas. Mõtlesin, et niisama sinna kohale ja vaatan, et mis värk on aga kohe pandi tööle ja harjutama hoopis, nüüdseks juba 4 päeva seal seljataga ja töö on super. Naishi kama kasutuses nii palju, et ei osanud unistadagi sellest. Coach ka vinge vana ja Jay sammuti ning Gregor sammuti. Nende elulugudest võibolla hiljem, kui aega saan kirjutada ja viitsimist on aga need on huvitavad! ;)
Nii, töö olemas ja elamist ka veel vaja, kohalik ajaleht lahti ja oh imet, 500 taala üks tuba koos kõigi maksudega ja köök ning asjad olemas. See Maui kohta siga soodne nii et otustasin vaatama minna. Peale teist tööpäeva läksin vaatama ning esmamulje hea aga 500 taala deposiiti ka tahtsid. Seletasin, et vaene ja 500 olemas aga rohkem pole ja ei lõhu ja olen korralik ning perenaine jäi nõusse - SUPER. Järgmine õhtu peale tööd kolisin siia siis sisse, Peter aitas mul asjad ära tuua ja Walmartist linad osta ning toitu ka. Aa, mainin ära ka selle, et Peter on gei muidu ja kinnisvaramaakler. Aga tal oma vaatenurk selle koha pealt nii et mina gei ei ole :D Ta oli just ka oma elukaaslasest lahku läinud aga muidu väga tore inimene, maailma näinud ja euroopas reisinud sama moodi diivanitel ja nüüd pakub sama vastu noortele.
Toa kohta ka veel siis nii palju, et see üks kolmest toast siin boksis ja köök ning elutuba ühine. Korterikaaslased ka omaette isiksused: Üks on õpetaja ja teine eks vang (oli nakrodiiler) aga hästi toredad inimesed jälle ja tahavad koguaeg aidata, kui saavad.
Siin pole mõtet suuri maju otsida, kust leida kuulutuste tahvleid - suuri maju siin lihtsalt pole! :D
Elisest saati olen püüdnud paarisaja taala eest autot otsida ja üks vana lubas müüa ka, kuid ei saa kätte teda enam, ootan nüüd. Täna ka töölt vaba päev jne. Vaatasin niisama hommikul linnas ringi ja nüüd lebotan. Oleks auto sõidaks vulkaani otsa vaatama sealset elu.
Nagunii jäi pool juttu kirjutamata aga jah... :D Kui keegi midagi küsida tahab, siis küsigu aga elu siin nagu lill.
Aa, Naishi 2011 aasta kama tuleb superlux ;)
Ja veel üks asi, ma ei saa aru, miks kõik sinna Honolulusse ronivad!?!? Mis seal nii head on? Seal nagu NY ju, suured majad, kari eestlasi, poolakaid ja jaapanlasi ning turism. See muidugi minu tagasihoidlik arvamus aga tundub, et nii ongi ju...? Maui selline kohalik ja chill ning omamoodi Havai ikka minu arvates.
Mahalo!
